Õhksoojuspump aitab kütta kodu, kui lähed reisile

Meie kliimas langeb temperatuur külmaperioodidel üsna madalale ja ruumid vajavad niiskuse peletamiseks kütmist. Kui aga kodus puudub keskküte ja soovid reisile minna, siis on oht, et miinuskraadide tõttu võivad külmuda näiteks kodus olevad veetorud.

Sellised külmakahjustused võivad kalliks maksma minna ja nende kahjude likvideerimine on tülikas ettevõtmine. Seetõttu tasub läbi mõelda, kuidas ruume soojendada siis, kui ise ei ole võimalik pikemat aega kohal olla.

 

Sõbrad, naabrid, sugulased aitavad, aga mitte alati

Kõigil pole kodu kütmisel kasutusel keskkütet, mis võimaldab muretult reisile minna, sest temperatuur püsib ruumides ühtlane. Nii puudub oht, et midagi külma tõttu ära külmub või et liigne külm ja rõskus kodule liiga teeks.

Reisi ei saa ju väikese takistuse pärast ära jätta ja kodu kütmise saab usaldada mõnele oma lähedasele sõbrale või tuttavale.

Kui oled leidnud inimese, kes on nõus sinu koduruume kütma, siis tuleb anda talle täielik ülevaade, kuidas kütmist organiseerida.

Täpsustama peab kindlasti kütmise vajaduse tihedust. Määravaks on siinkohal nii ruumide arv kui ka küttesüsteemi efektiivsus. Mida rohkem ruume, seda kauem kütmist, jne.

Oluline on ahikütte korral rõhutada siibri õigeaegset sulgemist, et kõik soojus lihtsalt korstnast õhku ei kaoks. Veelgi tähtsam on siibrit liiga vara mitte kinni panna, sest see võib tekitada soovimatuid tagajärgi, paremal juhul ainult suitsukahjustuste näol.

 

Õhksoojuspump teeb reisile mineku mugavaks

Kui kodu ei köeta keskküttega, siis reisile mineku teeb mugavaks ja muretuks õhksoojuspump.
Tänapäeva õhksoojuspumbad on enamasti varustatud hoidma elamises soovitud temperatuuri ka siis, kui sa ise viibid kodust eemal.

Kui reisile minnes on maja elanikest tühi, siis ei ole ka mõtet kütta ruume tavapärase intensiivsusega.

Esiteks on see kulukas, sest kõrgemate temperatuuride saavutamiseks tarbib õhksoojuspump enam energiat. Teiseks ei ole otsest vajadust hoida kodutemperatuuri tavapärase 18-20 soojakraadi juures, kui kõik pereliikmed on reisil.

Enamik uuemaid õhksoojuspumpasid on varustatud funktsiooniga, mis on mõeldud just selleks tarbeks, et hoida maja külmumise eest. See külmumise vältimise funktsioon töötab säästlikult ning hoiab toatemperatuuri umbes +8 kraadi juures.

Sellisel funktsioonil töötav õhksoojuspump hoiab ära ruumide külmumise ja hoiab kokku ka raha, sest elektritarbimine on sellisel juhul madalam. Veetorude külmumist pole siis enam vaja karta ja reisilt tulles ei oota ees mõni ebameeldiv üllatus.

Õhksoojuspumba paigaldus on lihtne ja kiire töö, ning sellise kütteseadme soetamine koos paigaldusega on teiste kütteviisidega võrreldes suhteliselt soodne.

 

Mugavus eelkõige

Kui sinu kodu ei küta keskküte, siis pead lootma headele sõpradele, kes katlakütja ameti ajutiselt üle võtavad. Sellise lahenduse puhul on samuti oluline mitte liiga palju kütta ja olla hoolikas siibri sulgemisel.

Need reisijad, kelle kodu kütab õhksoojuspump, saavad veidi rahulikumalt hingata, sest kodu kütmise eest vastutab targalt valitud kütteseade.

Õhksoojuspumba kasutamise lihtsus ja mugavus lisavad sellisele kütteviisile väärtust. Tark aparaat ei lase kodul külmaks muutuda ning selline funktsioon peletab majast ka niiskust ja rõskust. Niiskuskahjustused võivad olla ohtlikud nii kodutehnikale kui ka siseviimistlusele.

Reisilt koju saabudes ootab sind ees soovitud temperatuur ja sõbergi on õnnelik, sest katlakütja amet jääb pidamata.

Küttesüsteemide ja õhksoojuspumpade laia valiku leiad ACkliima.eu e-poest.

Kuid kuhu siis minna reisile? Eestis on mitmeid huvitavaid sihtkohti. Planeeri näitaks enda vaba nädalavahetus Sinu jaoks uue Eesti linna avastamiseks. Kui Sa viimasel ajal Tartus ei ole käinud, vaata ideid viieks jalutuskäiguks Tartus, ning ööbimiseks leia sobiv ööbimisvõimalus Tartus.

Mida teha Otepääl?

Otepää on Eesti talvepealinn keset Lõuna-Eesti kaunit kuppelmaastikku. Linn on kaunis igal aastaajal ja külastajatele jagub huvitavaid tegevusi aastaringselt.
Samuti on Otepää tuntud rahvusvahelise suusaspordikeskusena, kus peetakse treeninglaagreid ja võistlusi.

Mida huvitavat aga sealkandis teha on? Toome välja mõned ideed.

 

Otepää seikluspark

Otepää seikluspark on lahe võimalus veeta kogu perega värskes ühes üks mõnus päevake ja panna proovile ennast nii julguses kui osavuses.
Seiklusparki sissepääs maksab täiskasvanule 20 eurot (2017 talv) ning selle raha eest saab kodulehe andmetel „umbkaudu 3 tundi ronimist metsas, puude otsas“, mis on juba iseenesest armas viis seikluspargi kirjeldamiseks. Täpsem hinnakiri on leitav Otepää Seikluspargi veebilehel.

Kolme tunniga saavad täiskasvanud harjutada õpperajal, läbida lausa 7 erinevat seiklusrada, sealhulgas Kannatuste raja ning Õhusõitude raja.

Väiksematele perekonna liikmetele on hinnas ette nähtud kolme esimese raja läbimine.

Eriti atraktiivne on 350 meetrine õhusõit üle Linnamäe oru, mis võib kõrgust kartvatele inimestele päris hirmutav sõit olla. Kiljuda saab igaljuhul: hirmust või rõõmust!

Eriti vägev on Otepää seikluspargis võimalus läbida rada ka öösel. Siis varustatakse teid ostmikulampidega ning olete seikluspargis privaatselt oma seltskonnaga.

Võimalik on ka kasutada lõkkeplatsi koos grillimisvahenditega, et nii peale liikumist heas seltskonnas väheke keha kinnitada.

 

Saunamaraton

Veebruaris toimub Otepääl üks omalaadne sündmus – saunamaraton.

Otepää piirkonnas asub üle 70 sauna ning saunamaratonil registreerunud saunalistele jagatakse kaasa orienteerumiskaardid, eesmärgiks läbida võimalikult vähese ajaga võimalikult palju saunu.

Leili võetakse igas saunas 3 minutit. Lisapunkte annab jääaugus ujumine, kümblusvannides ja muudes saunaperemeeste väljamõeldud atraktsioonidel osalemise eest.

Aastatega on saunamaratonist saanud rahvusvaheline lustakas sündmus, kus ajuti ka sihtpäraselt naljaka välimusega saunalised Otepääl kaartidega orienteeruvad ning saun-sauna järel läbi vihtlevad ja leilitavad. Osalevate meeskondade arv on viimastel aasrtatel tõusnud sadadesse ning osalejate koguarv küündib koguni tuhande piirimaile! Ürituse populaarsuse tõttu ei tasuks registreerumist jätta viimasele hetkele.

Saunamaratoni lõppedes toimub õhtul ka meeleolukas afterparty.

Kõige uuem info on leitav saunamaratoni Facebooki lehel.

 

Tehvandi spordikeskus

Tehvandi spordikeskus on huvitav paik külastamiseks, sest seal jagub tegevusi kõigile.
Otepää on ennast maailmakaardile toonud ka murdmaasuusatamise maailmakarika etappide korraldamisega.

On ju siin Tehvandi nõlvadel kullasära kaela saanud ka meie sportlased!

Viimastel aastatel palju arendatud ning kaasajastatud suusa- ning spordikeskus on korraldanud nüüdseks mitmeid rahvusvahelisi suusatamise ning ka kahevõistluse MK- etappe.

Argipäevale vahelduseks on näha telepildist tuntud sportlasi pingutamas meie kodumaa lumel, ise samal ajal soojas kümblustünnis kaasa elades.

Keskuses saab nautida ka sauna- ning basseinimõnusid,soovides ööseks jääda on too võimalus juuresolevas hotellis.

Tehvandi spordikeskuses saab läbi viia ka konverentse ning galaõhtuid, keskuses on toitlustust pakkumas Tehvandi staadioni kohvik.

Tehvandi spordikeskuse juurde kuulub ka Tehvandi discgolfi park, mis koosneb 18 erinevast rajast.

 

Seenelkäik sügiseselt maalilises Lõuna-Eesti metsas

Kui soov on linnakärast eemale saada, et mõtteid puhastada sügiseses seenemetsas, siis Otepää on kindlasti õige paik, kuhu tulla. Seega korvid-kummikud kaasa ja seenele!

Lõuna-Eesti on tuntud oma seenerikaste metsade poolest ning seenelisi saabub siia igal sügisel üle kogu Eesti.

Metsaminek võib olla parim lõõgastumiseks argipäeva muredest ja võib-olla ka odavaim võimalus teha midagi keset kaunist loodust, ning kui veab – saab pannitäie kukeseeni!

Mõnus on jalutada kirevas looduses, mõtted ja meeled puhkamas, silm seenekübarat sambliku vahelt hiilimas.

Lastele on see vahetu võimalus tutvuda õpikutest pärit taimede ja loomakestega, keda muidu näiteks linnalapsed igapäevases elus ei kohtagi.

Rikkaliku seene- ning ka marjasaagi poolest Lõuna-Eesti metsades on ka palju RMK matkaradu ning telkimise- ja lõkkekohti, kus on tühja kõhu korral hea lõkke peal kaasavõetud vorstikesi küpsetada.

 

Vaata ka hotelle Otepääl ning võta aega Otepää avastamiseks!

Viis jalutuskäiku Tartus

Tartu on suuruselt täpselt paras, et tegelikult on võimalik kogu linnaga jala tutvuda. Lisaboonusena saab nautida värsket õhku, põletada mõne kalori ja keegi ei küsi veel selle eest raha ka.

Toome välja viis ideed jalutuskäikudeks ja sammude seadmiseks Tartus.

 

Tartu Vanalinna uudistamine

Tartu vanalinna jalutuskäik tasub kindlasti ette võtta, kuid juba kord linna satute. Sõdade ja tulekahjude tõttu on enamik Tartu vanalinnas suhteliselt uus.

Keskajast on säilinud Tartu Toomkirik, mis ei ole küll täielikult taastatud, kuid on siiski väga suursugune hoone.

Teine kirik, mis on teine hoone, mis on pärit keskajast, on Tartu Jaani Kirik. Teisipäevast laupäevani saab sinna ka sisse näha, kuid hoone on tuntud just välisfassaadil paiknevate terrakotafiguuride tõttu.

Tartu Jaani Kirik on hinnatud ka kontserdite toimumispaigana. Lähiajal toimuvate kontserdite info leiad kultuurikava.ee lehelt.

Jaani kiriku juurest mööda jalakäijate tänavat Rüütlit jõuab välja Raekoja platsile, kus on tihti toimumas laadad, kontserdid ja jõuluajal ka jõuluturg. Fotojäädvustusena tasub Tartust kaasa võtta pilt suudlevate tudengitega, millest on saanud üks Tartu kui tudengilinna sümboleid.

Raekoja hoone taha jääb mõne sammu kaugusele Ülikooli tänaval Tartu ülikooli peahoone, mis on üks silmapaistavamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Samal tänaval võib näha ka Pirogovi platsi koos Nikolai Pirogovi monumendiga, mis on tudengite lemmikpark Tartus.

 

Tartu Botaanikaaed

Tartu botaanikaaed asub Tartu vanalinna piiril Laial tänaval Emajõe ääres ja on ideaalne jalutuskäiguks ilusa ilmaga.

Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803. aastal ning on on kujundatud maailmakuulsate botaanikute poolt. Botaanikaaed koosneb väljas paiknevast aiaosast ning siseruumides paiknevatest kasvuhoonetest.

Aias saab tutvuda nii kohalike kui võõramaiste taimedega ning kõike seda kaunistab tiik koos romantilise silla ja paviljoniga. Kasvuhoonetes saab tutvuda troopiliste taimedega erinevatest eksootilistest kohtadest, küll aga on see osa botaanikaaiast piletiga.

 

Emajõe promenaad

Viimaste aastatega on Tartu linna poolitava jõe kallaste parimale võimalikule kasutusele hästi panustatud ning mööda promenaadi saab ette võtta ühe toreda jalutuskäigu.

Kesklinna poolt jalutamist alustades algab jõeäärne tee Tasku keskuse juurest ning lõpuni välja on see rada 2,5 kilomeetrit pikk. Kevadel ja suvisel perioodil on end sisse seadnud kokteilibaarid ning söögikohad, kus saab tee peal ka keha kinnitada.

Kesklinnapoolne promenaad lõppeb Lauluava lähedal rannaga, kus on võimalik väike suplus ette võtta.

Kui aga see jalutuskäik tundub liiga lühike, siis võib valida ühe paljudest sildadest ning suunduda ülejõepoolsele kaldale. Sealpool olev promenaad viib teid lõpuks peaaegu linna piirile.

Üks ots on umbes 3 kilomeetrit pikk, nii et kokku annab päris pika, kasvõi sportliku jalutuskäigu kombineerida.

 

Tähtvere spordipark ja Laululava

Tähtvere linnaosas Maaülikooli hoonete läheduses paikneb Tähtvere spordipark, kus on tore lihtsalt jalutada, kuid soovi korral leidub seal tegevust igale vanusele.

Vastavalt hooajale on pargis avatud suusa- ja rulluisurajad, laululava juurde tehakse talviti ka uisuväljak.

Pargis on veel mänguväljakud, skatepark, BMX rada ning jala puhkamiseks on teel olemas ka pinke.

 

Discgolf Tähtvere pargis? Jah!

Hea võimalus ühendada jalutuskäik meelelahutusega on Tähtvere pargis paiknev discgolfi rada.

Viimasel ajal on ala Eestis hüppeliselt populaarsust kogunud ja ilmselt selle ala fenomen ongi see, et see sobib igale inimesele ja ei nõua nautimiseks oluliselt palju oskusi.

Soovi korral saab kettaid laenutada laululava hoonest.

 

Raadi mõisapark

Tartu linna piiril Eesti Rahva Muuseumi lähedal paikneb Raadi mõis, mille ajalugu ulatub tagasi keskaega.

Kauni ümbruse ja kena mõisapargi tõttu tasub kindlasti seda kohta uudistama minna. Külastajatele on avatud mõisa vaatetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür.

Mõisapargi lähedale teisele poole Raadi järve jääb II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks. Külastamist väärt on kindlasti ka Eesti Rahva Muuseum.

Kui aga satute Mõisaparki lõunasöögi ajal, siis seal on kohti mõnusaks piknikuks. Vähem piknikku soosiva ilmaga saab mõnusa lõunasöögi ka lähedal asuva Eesti Rahva Muuseumi restoranis.

 

Need viis on meie poolt välja valitud võimalused Tartu avastamiseks jalgsi ja ilmselt kõiki neid kiire nädalavahetuse puhkusega ei jõua avastada.

Aga siis ongi põhjust jälle heade mõtete linna tagasi tulla akusid laadima!

 

Kas sooviksid Tartus veeta paaripäevase puhkuse ja leida öömaja? Soodsamas hinnaklassis hostelid Tartus ja valitud Tartu hotellid leiad viidatud linkidelt.

Kohvikud Tartus

Tartu vanalinnas jalutades võib märgata palju tihedalt üksteise kõrval paiknevaid söögikohti. Järgnevalt toome välja mõned Tartu külastajate lemmikkohvikud, kuhu tasub Tartusse sattudes kindlasti sisse astuda.

Kõik neli välja toodud kohta on omamoodi erinevad, ning väärt külastamist.

 

Kohvik Werner

Kohvik Werner on iga tartlase jaoks kindla peale minek. Kui kuhugi sõbraga koogile ja kohvile plaan minna on, siis esimesena lööb pähe ikka Werner.

Werneri kohvikus on väga suur valik erinevaid soolaseid ning magusaid pirukaid, kooke ja ka trühvleid. Loomulikult ei puudu menüüst ka erinevad soojad joogid, mida külastajad samuti kiidavad.

Küpsetiste hulgast võib leida ka gluteenivabasid tooteid.

Peale kondiitritoodete on Werneris olemas ka soojade toitude menüü, kuid kuulsust on koht kogunud siiski oma kookide ja tortidega.

Menüüst võib leida erinevaid pastasid, suppe, praade ja viimasel ajal söögikohtade trendikamat leidu – käsitööburgerit.

Avatud on kohvik nädala sees alates kella 7:30st, seega oleks sobilik ka hommikusöögiks. Sulgemisajad on erinevatel päevadel varieeruvad, kuid reedel ja laupäeval saab lausa kella 01:00ni maitseid nautida.

Soojemal perioodil on sisehoovis avatud ka väliterrass.

Veebileht: http://www.werner.ee/

 

Krempel

Kohvik Krempel paikneb Tartu vanalinna peatänaval ning on võitnud paljude külastajate südamed just oma hommikusöökide tõttu.

Viimaseid serveeritakse seal igal ajal ning iga päev. Kohvik avatakse juba kell 08:00, et külastajad saaksid hommikusööki nautida juba varajastel hommikutundidel.

Külastajad kiidavad samuti pakutavat suurt tassitäit kohvi ning hubast interjööri.

Krempli menüüst võib leida huvitavaid maitsekombinatsioone, näiteks mustikapannkoogid peekoni ja meega. Kes nii ekstreemseid maitseelamusi ei otsi, siis pakkuda on ka traditsioonilisi  hommikusöögiroogasid – omlett, salatid ja võileivad.

Peale söömise saab Kremplis ajaviiteks malepartii teha. Kohvikus pakutakse nädala sees päevapraade.

Mõeldud on ka laste peale – olemas on mängunurk ja lastetoolid, seega miks mitte teha perega hommikusöök pühapäeval hoopis Kremplis?

Veebileht: https://www.facebook.com/KrempelKohvik/

 

Tassikoogid

Kui liikuda vanalinnast natuke kaugemale, siis imeilusas Karlova linnaosas Tähe tänaval paikneb retrohõnguline Tassikookide kohvik. Peale tassikookide leiab kohvikust pulgakooke ja makroone, mis lisaks maitseelamusele pakuvad ka silmailu.

Kohvik on Eestis ainus omalaadne ning kõik maiustused valmivad kohapeal ning säilitusaineteta.

Tassikoogid on avatud 10:00-19:00, erandina pühapäeval suletakse kohvik kell 15:00. Peale koha peal söömise võimaluse saab maiustusi kaasa osta ning ka ette tellida suuremaid koguseid üritusteks.

Lisaks pakub kohvik võimalust pidada kevad-suvisel perioodil saab kohvi ja kooki nautida ka väliterrassil. Kliendid kiidavad Tassikookide teenindust ning kohvi.

Huvitava lisateenusena pakuvad nad sünnipäevadele või muudele üritustele kokakooli võimalust, et õppida sama kaunilt tassikooke kaunistama.

Veebileht: http://www.tassikoogid.ee

 

Hektor Cafe

Kesklinnast veel veidi kaugemale jääb uus kohvik Hektor Cafe, mis on oma stiililt eelnevatest täielikult erinev. Sisustuses on kasutatud Eesti disainmööblit ning kogu interjöör jätab stiilse, elava ja samas minimalistliku mulje.

Kohvik kuulub Hektor Design Hosteli juurde, kuid on avatud kõigile.

Kohvikus pakutakse suupisteid, pastasid, suppe, praade ja magustoite. Valikus on nii gluteeni-, laktoosi- kui ka lihavabasid toite, seega peaks igaüks menüüst leidma endale midagi sobilikku. Nädala sees on pakkumises ka maitsvad päevapraed.

Kohvik on argipäeviti avatud alates 7:30 ning nädalavahetuseti 11:00st. Kevad-suvisel perioodil on avatud ka väliterrass. Kliendid kiidavad Hektor Cafe teenindust ning eraldi on välja toodud ka head magustoidud ning maitsev kohv.

Veebileht: https://hektorhostels.com

 

Eelnevalt on välja toodud vaid vähesed paljudest headest kohvikutest, mida Tartus leida võib. Loodame, et need väikesed ülevaated aitavad veidi orienteeruda kirjus kohvikutemaailmas. Kui soovid ka Tallinna kohvikutega tutvuda, leiad mõningad Tallinnas hommikusööki pakkuvad kohad siit.

Meeldivaid maitseelamusi!

Mida teha Saaremaal

Saaremaa on Eesti suurim saar, millel on märkimisväärne ja huvitav ajalugu.

Saaremaa pinnal on astunud viikingid. Nõukogude Liidu ajal oli kogu saar keelutsoon, kus inimesed elasid justkui eraldatuses ja valve all. Sissepääs keelutsooni käis tol ajal vaid erilubadega.

Täna saab Saaremaale märksa parematel tingimustel: praamiga, lennukiga, või tuttava paadimehega. Hea talve korral külmub jää väga tugevaks ning siis on võimalik Saaremaale pääseda ka üle jäätee.

Saaremaa on täis vaatamisväärsusi igale maitsele ning huvipakkuvaid tegevusi jagub küllaga. Kohe toome välja mõningad ideed, mida teha Saaremaal.

 

Kaali meteoriidikraatri külastus

Kuressaarest 20 km kaugusel asuv Kaali meteoriidikraater on kuulsam vaatamisväärsus Saaremaal. Meteoriit tabas Saaremaa pinda umbes 3500 aastat tagasi. On huvitav märkida, et muinasaja rännumehed ning maadeuurija Pytheas rändas oma Vahemere ääres asuvast kodust mööda maa- ning mereteid välja kuni läänemereni ja Saaremaani, mida ta nimetas erinevate versioonide kohaselt Ultima Thuleks.

Skandinaavia eepostes ja vanades kirjades on mainitud Kaali meteoriidi kokkupõrget maaga ning Saaremaale osutatakse, kui kohale „kus päike maa peale magama heitis“.

Kaali kaatriväljal on avatud ka Kaali külastuskeskus, milles asub meteoriitika- ning paekivimuuseum. Külastuskeskuses on võimalik korraldada konverentse. Külastajatele on olemas ka väike hotell, kauplus ja saun.

Soovitame enne Kaali kraatri külastust tutvuda veidi selle ajalooga, siis tundub see juba muinasajal ohvripaigaks olnud müstiline paigake veelgi meeliköitvam.

 

Saaremaa Ooperipäevad

Saaremaa Ooperipäevad toimuvad juulis Saaremaal Kuressaare linnuse hoovi selleks puhuks ehitatud ooperimajas, mis mahutab 2000 inimest. Suur ooperifestival meelitab üritusele ligi 15 000 külastajat ning suur osa etendustest on tavaliselt täismajale välja müüdud.

Saaremaa Ooperipäevad on võõrustanud mitmeid maailmakuulsaid ooperiteatreid nagu Moskva Helikon, Black American Opera ja Läti rahvusooper.

Piletid Saaremaa muusika suursündmusele on suhteliselt kallid, kuid hea õnne korral võib välja müümata pileteid vahetult enne etendust ka soodsalt saada. Kindla huvi korral etendusele pääseda seda varianti siiski soovitada ei saa.

Ooperipäevad on kindlasti kultuurisündmuste tipp Saaremaal ja ooperisõbrad leiavad kindlasti sealt midagi huvitavat, mida ainult korra Eestis nautida saab. Kõigile teistele on see üritus võimalus avastada enda jaoks midagi uut.

 

Hülgevaatlus Vilsandi looduskaitsealal

Vilsandi looduskaitsealal korraldab heritagetours.ee (info inglise keeles) hülgevaatlusretki, mis saab alguse Saaremaalt Kihelkonnas asuvast Papissaare sadamast. Kuressaarest ligikaudu 30 kilomeetri kaugusel. Siit minnakse paadiga merele.

Soovitame varuda kaasa tuulekindlad riided ja fotoaparaat, sest jõudes Vilsandi saare läänepoolsete maanukkide taha avamerele, tulevad alati uudishimulikud armsad hülged ise paadi ümber uudistama.

Elamus on lõbus ja naljakaid jutte juurde pajatav paadikapten teeb meresõidu veelgi huvitavamaks.

Eraldi tooksime välja juhised internetist, kui otsisime hülge retke kohta lisainfot.

„Sõida Kuressaarest Kihelkonnale. Keskuses, kohe rahvamaja taga on väike sinine maja. Helista ette ja oled oodatud!“

See tõotab üht huvitavat reisi!

 

Panga Pank

Panga pank asub Panga külas Saaremaal ja on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand.
Panga maksimaalne kõrgus on 21 mja ulatus 2,5 km. Panga kõige kõrgemas osas asub ohvripaik, kus vanasti toodi ohvreid merele.

Panga pank on ilus koht nautida lummavat päikeseloojangut või piknikut, teha hingematvaid loodusfotosid või kiikuda külakiigel.

Pank kuulub ulatuslikku astangusse, mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsist, kulgeb läbi Läänemere ning kerkib paese müürina mere kohale kõrguma. Mööda astangut kulgevad metsaalused matkarajad ning pikniku pidamise mugavamaks muutmiseks on paigaldatud panga astangule pingid, et siinviibimine phendaks parima aktiivsest ja lõõgastavast puhkusest.

Suvisel perioodil saab Panga pangal osta rahvuslikke suveniire, süüa ning rüübata imelist koduõlut.
Lisades eelnevale veel hämmastavalt kauni vaate Läänemerele, oled saanud väärt puhkuse!

 

Saaremaa on avastamist väärt saar, kus võib veeta sisuka nädalavahetuse või pikema puhkuse. Võibolla leida seeläbi enda ellu midagi puhkusest enamatki? Vaata ka Kuressaare hotelle, et leida sealmail sobiv öömaja. Reisil meeldejäävate piltide tegemiseks mobiiltelefoniga leiad mõned soovitused ka reisile parima telefoni postitusest.

Mida teha Viljandis

Viljandi on kaunis ja rohelust täis linn Viljandi järve veerel, mis on kuulus nii ümber järve jooksu kui ka laulusõnadest tuttava Viljandi paadimehe viisikese tõttu.
Viljandis toimub suurel hulgal sündmusi ning üritusi, mida tasub kindlasti külastada.
Valiku neist toome välja siin.

 

Viljandi pärimusmuusika festival

Rahvakeeli Viljandi folgina tuntud suvine muusikafestival on kindlasti aasta suursündmus Viljandis, mis toob mulgimaa pealinna boheemlaslikud pärimusmuusika viljelejad üle kogu maailma. Neli päeva vältav Viljandi folk toob pärimusmuusika sõpradele lavale üle 200 esineja, kes ühtekokku annavad 100 kontserti.
Festival toob linna ligi 20 000 (!!) külastajat ning väikese linna rahvaarv kasvab nendeks päevadeks pea kahekordseks.

Folk pole ainult muusika. Festivalil saab erinevates töötubades tutvuda näitustega, proovida saab osavust käsitööl, õppida tantsima või mõnda pilli mängima. Filmihuvilistele on filmituba ning mudilastele muinasjututuba. Lisaksk ümned muud põnevad üritused ja improviseeritud esinemised kõikjal, kus hea seltskond koos.

Kui kõhud tühjad, siis festivalialal on piisavalt kohti, kus saab nii keha kinnitada kui ka jahutavat jooki nautida.

Eriti mõnus on kirjeldamatu boheemlaslik õhkkond, mis valitseb ning saadab kogu üritust. Festivali passid ja piletid tulevad eelmüüki juba detsembris. Soovitame varakult festivalipileti ära osta, nii saab ka soodsamalt. Samuti tasub mõelda varakult ka majutusele, sest folgirahvast on linnas rohkesti.

 

Viljandi lossimäed

Viljandi lossimägedel asuva ordulinnuse varemed annavad vaid aimu kunagisest väärikast hoonest, mis oli üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid. Täna on kunagisest hiilgusest järele jäänud varemed, mis on muudetud kauniks puhkealaks, kus korraldatakse kontserte ja muid vabaõhuüritusi. Viljandi linnus oli Liivimaal Riia linnuse järel suuruselt teine linnus, mida ehitati sajandeid.

Lossimäed on tuntud ka sinna 1931.a paigaldatud rippsilla poolest, mis viib Kaevumäelt üle 13 meetrise sügavuse kraavi.
Lossimägedelt võib hea õnne korral avastada suvel seal kaevetöid tegevaid arheolooge, sest kaugeltki mitte kõik saladused ja teadmised pole veel maapinna alt päevavalgele jõudnud.

Lossivaremetelt paistab samuti kaunis vaade orus laiuvale Viljandi järvele. See on kindlasti koht, mida külastada päikeseloojangul koos eriti meeldiva kaaslasega.

 

Viljandi Hansapäevad

Viljandi Hansapäevad on üritus, mis toob linna tagasi atmosfääri, mis valitses kunagises ordulinnas. Siis kui linnus veel kõrgus täies hiilguses. Kunagise Hansa Liidu ajal Viljandit läbinud kaubatee oli linna üks kuldaegu.

Hansapäevade ajal muutub Viljandi taas keskaegseks kirevaks laadaplatsiks, kus kaubeldakse, mängitakse muusikat ning pakutakse süüa. Kohal on nii narrid kui kunstnikud, sepad ja käsitöömeistrid, kes kõik loovad sulle kordumatu atmosfääri. Suurel laadal kaupleb ka sadu erinevaid käsitöökaupmehi ja -naisi.

Toimuvad erinevad tantsu- ning teatrietendused, püsti lüüakse viikingite küla ja pere pisematele ka lasteala.

Viljandi Hansapäevade ajal toimuv Kohvikuöö on saanud osaks Hansapäevadest. Valik kohvikuid ja senitundmata lokaale avavad oma uksed tavapärasest hiljem ning pakuvad öisesse Viljandisse mõnusat kohvikukultuuri atmosfääri. Hansapäevad pakuvad huvitavaid elamusi kogu perele.

 

Ugala teater

Viljandi Ugala teater on üks vanemaid kutselisi teatreid Eestis, mis loodi juba 1920 aastal. Peagi oma sajandat sünnipäeva tähistav teater on Eestis üks suuremaid. Värskelt renoveeritud ajalooline teatrimaja mahutade suurde saali 540 külalist. Teatri väiksem saal mahutab 110 inimest.

Teater on tuntud oma eriilmelise repertuaari poolest, mis teeb Viljandi Ugala teatri etendused huvitavaks ning populaarseks. Repertuaaris on ka palju lasteetendusi, mida ka pere väiksemad jälgivad suure huviga ning täiskasvanud leiavad neist omamoodi mõnusaid äratundmishetki.

Ugala teatri hoones asub ka teatrikohvik, kus saab kuuel päeval nädalas einestada ka sõltumata etendustegevusest. Värskelt renoveeritud hoone on ratastoolisõbralik ning teatrisaalides on erikohad ratastoolidele. Vähemalt kaks korda hooajal püüab teater pakkuda ka kirjeldustõlkega etendusi.

 

Viljandis jagub huvipakkuvaid tegevusi aastaringselt. Selles linnas on mõnus veeta üks vaimukosutavalt meeldiv päev või lausa mitu koos ööbimisega heas hotellis.